Olles pilgu peale visanud Dubrovniku vanalinnale, sai otsustatud veidike ujuda, kuna ilm oli päris soe ja päike paistis. Vanalinnast mõned sajad meetrid eemal leidsimegi väikse sopi, kus laine vaikselt loksus, kala lõi sulpsu ja vesi oli sügav. Väga mõnus oli.
Vesi ja õhk olid umbes 20 kraadi
(järjekordselt olin kraadiklaasi maha unustanud)
Teisel päeval olime teises rannas. Seal oli liiva natuke rohkem ja prügi vähem. Ilm oli enam vähem sama mõnus kui eile, nii et jälle möödus enamus päevast rannas peesitades ja aeg ajalt ujumas käies. Väga mõnus oli lasta ennast lainel loksutada.
Vesi ikka veel vähemalt 20 kraadi ja õhk ka päris palju.
Eile jõudsime lõpuks Albaania põhilisse rannapiirkonda. Ja täna siis jõudsime päris randa. Rand on ise enesest vahva- vesi ja taevas on ideaalselt sinised, vesi lainetab mõnusalt ja õhk ning meri on soe. Samas prügi on suhteliselt palju. Liiva võiks ka rohkem olla, enamasti on kivi klibu.
Aga väga mõnus oli, nii et terve päeva vedelesn rannas. Kraadiklaas jäi kahjuks maha aga vesi on 20 kraadi kindlasti ja õhk rohkem. Ujumas käisin mitu korda ja korraga olin vees vähemalt 10 minutit.
