Patarei vangla kõrval

Sai siis Tallinnas käidud ja ega ei saanud jätta ka ujumata. Juhuslikult ööbisin suht Patarei vangla läheduses. Eks hommikul sai siis koos saatjatega ettevõetud tee mere äärde. Mere äärde jõudsime siis Patarei vangal ja Linnahalli vahelisel ala, kus kallas oli enamasti betooni sodine või kivine. Sai otsitud natuke tasasem ilusam koht, kus metallvardad betoonist nii väga välja ei turritanud.
Kui hakkasin riidest lahti võtma tegi Veronn, kes oli üks mu saatjatest, sellist nägu, et ta hakkab kohe nutma, sest tema arust oli liiga külma ja kole jne. Nutma ta siiski ei puhkenud, teised saatjad tegid samal muigasid ja utsitasid tagant.

Paljaks saanuna sulpsatasingi vette













ja kui olin jõudnud teha paar tõmmet kaldast eemale, kuulsin Veronni hüüatust, et ära nii kaugele mine. Eks ma siis pöördusingi ümber ja suplesin tagasi kaldale.

Kokku võttes oli see koht, kus ma ujusin igast mõnus koht ujumiseks, mis asub põhimõtteliselt kesklinnas (Kalamajas siiski). Et teine kordki kui pealinna satub, võib sealt läbi minna. Ja vesi tundus ka suht puhas ja mõnus.


Sooja oli ehk 2 kraadi