Käisin Võru lähistel sünnipäeval. Saun oli üsnagi külm. Ajasin vaid
enda ihu soojaks ja käisin tiigis ujumas. Naljakas oli vaadata kuidas kõik
teised lihtsalt korraks hüppasid vette ja siis kohe kiiruga karjudes välja
jooksid. Ma ikka nautisin mitu minutit head vett. Kuna oli soe koht kuhu
minna, siis tegin esmakordselt ka pea märjaks.
Külitses oli jää üsnagi kadunud. Vaid järve keskel oli väikene
jääplaat, aga sinnani ma ei tahtnudki ujuda. Üsnagi mõnus oli jällegi vabas
veekogus ujuda. Eemal oli kuulda mingi pidu, niiet tuli kohe suvine tunne
peale.
Jällegi külitses. Endisest paksust jääst oli järgi vaid õhuke kiht.
Väga mõnus oli liikuda niiviisi vees, et hüppad kõhuga jää peale ning vajud
läbi jää, aga nii peab ettevaatlik olema, sest jää on terav. Nautisin veel
viimast korda jääd.
Inju KEK-i sünna ajal sai esimene kevadine ujumine ära tehtud, sest praeguste soojade ilmadega ei saa seda talisupluseks enam vist nimetada.
Igatahes vesi oli mõnus ja pärast sai veel saunas soe sisse aetud.
Tegelikult oli ujujaid veel ja üsna palju. Enamus meist käis umbes kell 8 kui ujumine oli välja reklaamitud.
Sooja oli 10 kraadi.
20.03. Käisin Külitses järves ujumas (see on mu teine koht kus ma muidu
käin) Hoolimata soojadest ilmadest oli järv paksu jää all, välja arvata
kaldad... Sellega tekkiski väikene probleem, sest kaldal oli vaid kuskil
10cm vett, sinna sisse ju ära ei mahu. Siis tegingi nii, et võtsin
pagasnikust raudkaika, mida ma olengi kasutanud jää lõhkumiseks, võtsin vaid
jalanõud ära, rullisin püksid kõrgemale ning ühes käes jalanõud ning teises
raudkaigas üritasin mitte pikali kukkuda vee all oleva jää peal. Siis
tegingi endale mõnusa augu ning püsisin seal sees kohe paar minutit, sest
auku raiudes oli keha läinud mõnusalt soojaks ega tahtnudki enam veest välja
tulla.
Ilm tundus sompus ja tuuline,et eriti tahtnud vette minna, aga vees olles oli äsja kummitanud mõte nagu peoga pühitud.
Kraade oli umbes 3.
Läksin emajõe äärde kuskil kell 23.30. Jube sopane oli, väga ebamugav
liikuda. Veel vaid nädalakene tagasi oli olnud 30-cm jää jõe kohal, nüüd
olid vaid kaldad natuke jääga kaetud. See pani ikka hämmastama...
Esmakordselt peale kevadet oli võimalik ujuda, mitte olla piiratud jääga.
Kuna jää tegi eelmise nädala neljapäeval vehkat, siis sai üle pika aja paadisilla juures ujuda. Silla pealt ergutasid meid Kartin ja Helen, kes ise vette ei raatsinud tulla.
Vesi oli kõvasti tõusnud ja vool oli kah tugev. Vesi tundus ikka selline nagu eelmistel kordadel sula ilmaga.
Kraade oli umbes 5.
Täna oli meid jälle kolm.
Tuuli oli veidi vastik ja ma proovisin jää august teistele midagi seletada, mis ei tulnud kahjuks välja, külm oli lihtsalt ja kiskus hingeldama.
Sooja 1,5 kraadi
Täna sai siis käidud ainult vanade huvilistega. Ja Meelis oli ka saksast tagasi ja meiega suplemas.
Uusi huvilisi, kes esmaspäeval käisid seekord ei olnud. Ei tahaks ära sõnada aga mine tea järsku neid ei tulegi enam. Ja ega neil kohustust ei olegi ju meiega käia. Üksinda on neil selles mõttes lihtsam käia, et ei pea meist, kes me oleme suht üks seltskond, sõltuma ja ootama, et mis kellajal nad siis homme ujuma lähevad.
Kui auk on olemas siis saab ilusti ka üksi käia ja ei pea pungestama, et mingite võõrastega käia. Et selline laiemaid masse haarav kooskäimine tartus välja kujuneks, selleks peab ilmselt kindlad ajad määrama. Aga kuna me kõik oleme tudengid kes tegelevad paljude erinevate adjadega ja tihti võtavad ette asju spontaanselt siis sihukesed kindlad ajad ei ole põhimõtteliselt vist võimalikud.
Sooja miski 1 kraad. Jõe jääle tekib vaikselt vett juurde
Täna oli siis esimene päev, kus meiega liitusid siis kogemustega talisuplejad Tartust ja ka Soomest.
Täpsemalt oli uusi ujujaid kaks. Enar on siis Tartu poiss ja talv läbi Lodjakoja ranna taga olevas augus ujumas käinud. Matias on aga Soome poiss, kes praegu Tartus ajakirjandust õpib. Tema talisupluse karjäär algas aastal 1998 (kui ma ei eksi) ja viimastel aastatel on ta Tartus käies veits hädas olnud, et kuskil pole ujuda.
Kui meie nn "vanemad" talisuplejad käime korraks vees, nii et siputad natuke jalgu ja käsi ja siis uuesti välja, siis uued poisid olid vees suht kaua ja ja tundis vees olemisest erilist mõnu. Eriti kaua oli vees loomulikult Matias nagu korralikule soome talisuplejale ikka kohane. Peab ka hakkama ikka kauem vees aega viitma ja mõnu tundma.
Temperatuur oli suht nulli lähedal, et kevad läheneb ja jää ka varsti ehk läheb, siis saab ikka korralikult ujuda ka.
Täna sai siis jälle ülepika aja ujumas käidud. Lodjakoja juurde jõudes selgus, et Lodjakoja mehed on jääse suure augu lasknud ja nüüd saab jälle Emajões ujumisliigutusi teha. Mina isiklikult tegin ehk umbes 5 liigutust.
Sooja oli ehk pool kraadi.
